Linnutaja algus ulatub aastasse 1880 kui Carl Robert Jakobsoni vanem õde Natalie-Auguste Pehrna avas Tallinnas esimese eesti soost tütarlaste käsitöökooli. Kooli parimatest lauljatest moodustati 8 liikmeline laulukoor. Nimeks pandi Jakobsoni kirjanikunimi „Linnutaja“. Korijuhiks oli Adolf Daniel. Koor laulis eesti rahvalaule ja eesti esimeste heliloojate loomingut. Lisaks esitati elavaid pilte e. pantomiimi. Kuid majanduslike raskuste tõttu pidi kool 1885 aastal oma tegevuse lõpetama. Nii lõpetas tegevuse ka tol ajal kõrgetasemeline ja end Eestis kuulsaks laulnud laulukoor „Linnutaja“

 

Linnutaja taassünd toimus 1978 aastal C. R. Jakobsoni Talumuuseumi juures. Ka täna kuulub meie repertuaari eesti esimeste heliloojate looming, laulame rahvalaule, eesti kaasaegsete heeliloojate rahvalaulutöötlusi ning vaimulikke laule. Lisaks mängime torupille. Oleme osalenud kõikidel Lahemaa Torupillipäevadel.

Eesti Televisioonis on salvestatud järgmised saated:

“Viisiveski“,

“Kodukotus“,

“Linnutaja laulud“.

Telefilm “Linnutaja veskiviisid“.

Eesti Raadio fonoteegis on üle 40 Linnutaja laulu ja torupilliloo.

Linnutaja laulud ja torupillilood on kõlanud: Ungaris, Soomes, Rootsis, Taanis, Inglismaal, Iirimaal, Šotimaal, Belgias, Luksemburgis, Saksamaal, Itaalias, Norras ja paljudes endise Nõukogude Liidu linnades.

1984. a. anti ansamblile Rahvakollektiivi aunimetus.

1986. a. üleriigilise taidlusülevaatuse laureaat ja I järgu diplom.

1987. a. üleliidulise kunstiloomingu laureaat ja I järgu diplom.

2003. a. anti ansamblile Vändra kõrgeim autasu "Vändra Tungal".

Ansambli kunstiliseks juhiks oli 22 aastat Vändra Muusikakooli õpetaja Helgi Sildever.

2000-aasta kevadest 2008-aasta sügiseni juhendas ansamblit Vändra Gümnaasiumi muusikaõpetaja Liivi Lumijõe.

2008 sügisest kuni 2009 aasta sügiseni mängisime ainult torupille, juhendajaks Helen Valk. Osalesime 2009 aasta Laulu- ja tantsupeo raames toimunud pillipeol.

2009 aasta sügisest liitus meiega Krista Sildoja, kes tõi endaga uued tuuled ehk teadmised, kuidas rahvamuusikat interpreteerida.

Ansamblisse kuuluvad inimesed erinevatelt elualadelt, kellele eesti rahvalaul ja torupillimäng on meeldivaks hobiks põhitöö kõrval.

LINNUTAJA kostüümid on kujundatud Carl Roobert Jakobsoni abikaasa rõivaste ainetel.

Rahvariided pärinevad Viljandi maakonnast.

Esimesed torupillid valmistas torupillimängija ja -meister Ants Taul eesti torupilli 14. sajandi mudeli järgi. Uued torupillid on valmistanud Antsu poeg Andrus Taul.

Püüame oma tegevusega säilitada rahvuskultuuri, järgides C. R. Jakobsoni põhimõtet: TUNDMATA MINEVIKKU EI SAA OLLA TULEVIKKU!